fbpx

Mu laps on agressiivne.

Kuidagi ei saa aktsepteerida agressiivsust, kuid ometi ei ole olukord alati selline nagu sulle esmapilgul tundub. Agressiivsus ei tule kunagi väljast või sellepärast et inimene on kuri. Inimene on oma mälestuste ja käittumismustrite ohver. Kui ta ei tea, kuidas oma sisemist reaalsust või üle keenud emotsiooni kontrollida, siis laseb ta oma emotsiooni välja nii nagu talle tollel hetkel kõige vabastavam tundub. Inimene vabaneb enda vihast ja valust ning tal pole sellel hetkel aimugi , mida sina võid tunda. Tema hingeline seisund ei lase tal sind näha. Olgugi, et keegi saab alati haiget, on selline käitumine ühele poolele ääretult vabastav.

Kui laps on vägivaldne, siis me karistame teda ja süvendame viha millest algeliselt kõik alguse saab. Karistamise asemel tuleks laps võtta sügavasse haardesse ja teda lohutada ja kuulata. Las ta karjub endast selle viha välja. Mine välja ja karju koos temaga. Õpeta talle vihast vabanemist. Osta koju suur suur padi või mõni totaka näoga pehme mänguasi. Lase tal oma viha sinna vabastada.

Ära suru teda nurka, ära karju ja karista. Kuula teda ja õpeta. Sina (ema või isa) oled tema ainuke tugi tema niigi raskes emotsioonide sõjas. Juhata ja suuna teda leidmaks õige tee.

See on sügav teema ja kindlasti ka palju küsimusi tekitav aga ma luban sulle üsna selgeid vastuseid juba meie järgmisel seminaril, kus vestleme nendel ja paljudel teistel teemadel terve pika päeva.

Annan üritusest siin lehel peagi teada.

Peatse kohtumiseni!

Sa ei ole üksi.

Carmen PT

Lisa kommentaar

0

Alusta trükkimist ja vajuta Enter